Pudelkõrvits "Birdhouse Bottle"

Harilik pudelkõrvits "Birdhouse Bottle" - Lagenaria siceraria L.
Milles seisnevad tema meeldivad omadused?
Eelkõige tema vähenõudlikkuses, sobib hästi teiste taimede ja puudega. Istutades teda õunapuu alla, tõuseb ta selle latva.
Istutades tara äärde, põimib ta selle oma rohelusega läbi ja rõõmustab meid kahvatukreemide õitega, mis on kaunid kui naeratus. Tavaliselt puhkevad õied vastu õhtut ja närbuvad hommikuks.
Toas paiknedes jõuab ta lühikese ajaga aknast kõrgemale ja katab selle poolläbilaskva kardinaga. Tema peamine iseärasus seisneb tema väsimatus produktiivsuses.
India kurgi viljad on noorelt suurepärase maitsega ja kõrgete dieetiliste omadustega. Kui viljad on veel väiksed (25-30 cm pikad), siis kasutatakse neid toiduks nagu tavalist kurki ja maitselt ei jää need sellest maha.
Ülekasvanud viljad, mis on kuni 2 m pikad ja kaaluvad 7-10 kg, puituvad. Vili kasvab erakordselt kiiresti: 8-10 cm päevas. Soodsates tingimustes kasvab hilise sügiseni, kuni külmadeni.
Nagu ikka lõunamaalane, armastab ta päikest ja sooja, muld peab olema kobe ja hästi väetatud. Sõltuvalt kasvukohast sobib tema viljelemiseks erinev tehnoloogia.
Toas kasvatavad teda eelkõige linnainimesed, kel pole maalappi. Teda saab kasvatada haiglate ja koolide avarates koridorides.
Mis selleks vaja on? 
Eelkõige vähemalt 10 -15 liitrine vastav puidust nõu või kast. Selle põhjas peab olema ava liigse vee äravooluks. Kast täidetakse mullaga, mis segatakse 2 osast viljakast aiamullast ja 1 osast kõdusõnnikust (sobib ka lavamuld). Sellele lisatakse 1-2 kl puusütt ja 4-5 spl peenestatud kriiti. See kõik segatakse korralikult segi. Kastile pannakse vee nõrgumiseks alus.
Taim pannakse kõige valgemasse kohta. Kuna ta kasvab hästi nii laiusse kui kõrgusse, tuleb kasvu piirata: vajalikul ajal eemaldatakse peavõrse ja külgvõrsete ladvad.
Vertikaalasendis hoitakse teda nööride abiga, nende külge kinnitub juba taim ise oma väätidega.
Kuidas kasvatada pudelkõrvitsat ehk lagenaariat? 
Istikuid kastetakse vaid sooja veega, kui ülemine mullakiht on kuivanud. Rikkalikku ja sagedast kastmist istikud ei vaja. Kui tõusmed arenevad liiga aeglaselt, võib neid kompleksväetistega väetada (4g 1 liitrile veele).
Kuid üle kahe korra (10 päevaste vahedega) ei maksa väetada. Enne väljaistutamist karastatakse taimi, asetades taimed koos potiga välja rõdule, algul mõneks tunniks, seejärel kogu päevaks ja ööseks. Karastamine aitab taimedel kergemini taluda ümberistutust ja uues kohas juurduda.
* Esimesed pärislehed erinevad tugevasti tüüpilistest lehtedest, sellest ei maksa hämmingusse sattuda. Istiku kasvades need lehed kuivavad, aga nende kaenlast arenevad külgvõsud.
* Seoses sellega, et lagenaaria õied avanevad õhtul, kui mesilased enam eriti aktiivsed pole, tuleb ise taimi tolmeldada. Selleks võtta pintsliga isasõitelt õietolmu ja kanda see emasõitele.
KASVUHOONES JA RÕDUL.
Taimed istutatakse 40 cm sügavusse auku, millede vahekauguseks jäetakse 1 meeter. Eelnevalt kastetakse augus olev muld, lisatakse 2 peotäit kõdusõnnikut, 1 tl puutuhka ja segatakse läbi.
Taimed istutatakse mulda kuni idulehtedeni, muld tihendatakse, multðitakse. Seejärel pannakse kohale nöör, mida mööda hakkab taim ronima, see peab ulatuma umbes 2-3 m kõrgusele. Kõige intensiivsema võrsete kasvu ajal taim ka õitseb.
Alguses moodustuvad isasõied ja umbes nädala pärast ka emasõied. Tolmlemine toimub õhtuti, seejärel isasõied kohe pudenevad. Viljad kasvavad kiiresti, saavutades maksimaalsed mõõtmed umbes 2 nädalaga. Kuid nende valmimine võtab kaua aega – umbes 1,5-3 kuud, tavaliselt kaunistavad nad taimi kuni sügiskülmadeni.
Niisiis on lagenaaria üsna võimas suurte viljadega taim, mis vajab ka täiendavat väetamist. Eelistada tuleks mineraalväetisi, kuna orgaanilised väetised soodustavad võrsete ja lehtede tormilist kasvu, mis aga vähendab viljakandvust. Soovitav on anda kaalimagneesiat (50-60 g ämbri vee kohta).
On huvitav märkida, et lagenaarial on kaks kasvulainet. Esimene lõpeb kui moodustuvad mõned viljaalgmed. 2-3 nädala pärast võrsete kasv taastub ja algab uus viljakandvuse etapp.
Just sel ajal on vaja kasta ja väetada. On mõttekass jätta 2-3 vilja valmima ja ülejäänud tarbida piimküpsuse faasis. Et viljaalgmed paremini areneksid, tuleb liigsed külgvõrsed eemaldada, jättes neid alles mitte üle 5, nende latvu aga kärbitakse.
Arvatakse, et lagenaaria vili kasvab paremini, kui selle ülemine osa ära lõigata. Praktika näitab, et seda ei maksa teha, kuna selline haav paraneb halvasti , tihti aga mädaneb.
Rõdul või lodžal kasvatamiseks võetakse nõu, mille maht on vähemalt 10 liitrit. Põhja teha ava, 3-4 cm paksuselt pannakse drenaaþiks keramsiiti ja seejärel täita nõu viljaka mullaga, mis segatud kõdusõnniku ja liivaga vahekorras 2:1:1. Lisatakse 1 klaas puutuhka ja 1 spl superfosfaati.
Enne istutamist kastetakse mulda sooja veega. Klaasitud rõdule istutatakse taimed mai keskel, klaasimata rõdule aga juuni alguses. Igasse nõusse istutatakse vaid 1 taim, kohe kinnitatakse ka tugev tugi, mis suudab toestada võimsat lehestikku ja 2-7 kg raskuseid vilju.
SAAGIKORISTUS. 
Söögiks koristatakse umbes 5-7 cm jämedused viljad. Toorelt sobivad need salatisse, aga neid ka hautatakse ja konserveeritakse. Seemnekasvatuseks mõeldud viljad aga lastakse valmida.
Et nende raskuse all taim ei lamanduks, pannakse viljad võrkudesse ja kinnitatakse tugede külge. Enne külmi lõigatakse viljad koos võrsega ja viiakse kuiva ruumi +16+20 °C juurde järelvalmima.
Novembri lõpuks on seemned valminud, raputamisel on neid kuulda, vili ise on muutunud kergeks, koor puitunuks. Noaga lõigatakse tipp ära, seemned urgitsetakse välja.
Seejärel kuivatakse neid hoolikalt ja säilitatakse toatemperatuuril paberkotikestes. Meisterdamiseks mõeldud lagenaaria viljadesse valatakse keeva vett ja pestakse neist viljaliha välja.
Vee ja liivaga saab sisemust puhastada.
Seejärel kuivatatakse ja neid saab originaalse vaasina, kannuna, kausina vms kasutada. Vilju saab liivapaberiga lihvida, guaššvärvidega värvida, mustreid sisse lõigata ja seejärel lakiga katta.
Niimoodi saab omanäolisi asju või kingitusi teha. Kui lakki ei kasutata, siis saab neis nõudes hoida kuivained, aga ka vedelikke.
Lagenaariast tehtud nõud pole mitte ainult kaunid, vaid ka praktilised, kuna ei lase vett läbi.

Suom.: Pullokurpitsa. Sven.: Ätlig Kalebass. Bot. syn.: Cucumis bicirrha Forster ex Guillemin, Cucumis lagenarius Dumort., nom. nud., Cucumis mairei H.Lev., Cucurbita lagenaria L., Cucurbita leucantha Duchesne, Cucurbita longa hort., Cucurbita siceraria Molina, Lagenaria lagenaria (L.) Cockerell, nom. inval., Lagenaria leucantha Rusby, Lagenaria vulgaris Ser.